Kõrrelised

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised(piiphein), lõikheinalised (nt tarn),hundinuialised (nt hundinui). Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.  

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad täispäikeselist kasvukohta. Varjulises või poolvarjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku tiheda kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskes mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogu ääres. Sellised on näitseks soohein ja siidipöörised.

Kõrrelised on mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka kolmekandilised. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid põõsaid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks päideroog. Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud tähkadeks või pööristeks. Õied on tavaliselt väikesed ja silmapaistmatud.

Joonis 1.  Hulgaõieline tähk. Suur värihein Briza maxima

Joonis 2.  Hulgaõieline pööris. Jänesesaba Langus ovatus

Kõrrelisi kasutatakse aias istutusaladel, suvelillepeenardes, veekogude ääres ja taimekastides. Nad on armastatud taimed, sest neid on nii kuivadele kui niisketele kasvukohtadele, happelistele ja lubjalistele muldadele, varjulisse ja päikesepaistelistesse kasvukohtadele ja nad on efektsed nii suvel kui talvel.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikud ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein ja lubikas. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Varakevadine jagamise aeg on sobivam, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine lihtne võimalus paljundamiseks.

Jagamiseks kaevatakse taim üles ja jagatakse väiksemateks osadeks käte abil. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning lehti. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Jagamiseks valitakse pilves ilmaga päev.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks siidpööris ja sinihelmikas), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.

Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohi ja kaerand. Paljude stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Seemnete külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks itaalia kukeleib ja jänesesaba. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel, mais juunis avamaale, kasvukohale või taimede ettekasvatamiseks kasvuhoonesse külvikasti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist.

Joonis 3. Üheaastane kõrreline, Lakkoder Hordeum jubatum

Joonis 4.  Mitmeaastane kõrreline, Väike hundinui Typha minima

Pildid sain:

Suur värihein: https://osta-ee.postimees.ee/suur-varihein-briza-maxima-seemned-72667157.html

Jänesesaba: https://www.impecta.se/sv/artiklar/harsvans-bunny-tails.html

Lakkoder: https://www.flickr.com/photos/9389671@N07/677842051

Hundinui: https://et.wikipedia.org/wiki/Hundinui

Kasutatud kirjandus: 
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128

Plakatite tegemisel kasutatud materjal:
file:///Users/kati/Downloads/ttlk03.pdf
https://en.wikipedia.org/wiki/Cyperus_esculentus
http://mekutaja.ee/maapirnist-maamandlini/
http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1520
http://www.onalee.com/store.php/onaleeisrael/pd9091938/purple_majesty_millet__black_ornamental_grass___birds_pennisetum_glaucum

PÜSILILLED

PÜSILILLED

1.  Eelised ja Puudused

Eelised

·     Mõned taimed on ka talvel dekorativsed(nt.kõrrelised)

·     Taimi saab paljundada ja noorendada jagamise teel

·     Taimi ei pea igal aastal uuesti ette kasvatama

·     Taimed püsivad mitu aastat samal kohal (püsiv haljastus)

·     Taimede jagamisel saab palju uusi taimi J

Puudused

·     Mõned püsikud vajavad talvitumist sisetingimustes(daaliad)

·     Varakevadine külm võib tärkanud pungi kahjustada

·     Varakevadise päikese eest peab mõndasid taimi ka varjutama

·     Kui taimi ei piira, siis kipuvad vohama

·     Õitsevad vähem aega, kui suvelilled

2.  Vegetatiivsed paljundamise viis

Paljundamine jagamise teel

·     Puhma jagamine

Puhmas kaevatakse üles kas hargi või labida abil (aiahark ei vigasta juuri nii palju kui labidas.) Pärast õles kaevamist võib juurte ümbert mulda vähemaks raputada või pesta. Taime võib jagada osadeks, käte, noa või labida abil. Taimele tuleb jätta terveid võsusid, kasvupungi ja juuri. maapealseid osi võib tagasi lõigata.

Puhma jagamise teel saab paljundada näiteks: hostasid, päevakübaraid, kukeharja, astilbesid.

·     Risoomi jagamine

Taim kaevatakse aiahargiga üles, risoomid puhatstakse mullast, tükeldatakse terava noaga 5...10cm pikkusteks tükkideks. Igale risoomi tükile tuleb jättajuurmiste lehtede kimp ning juuri, mille võib lühemaks lõigata kuni poole ulatuses. Kuivanud lehed eemaldada, terved lehed lõigata tagasi kuni 15cm pikkusteks.

Risoomi jagamise teel saab paljundada näiteks: kollane vesikupp, valge vesiroos, rohtliilia, aediiris, kollane võhumõõk, päevaliiliad

·     Juuremugulate jagamine

Jagatakse kas sügisel või kevadel. Istutamiseks sobilikule istikule jäetakse juuremugul koos hästi arenenud juurtega ja 2...3 punga. Enne jagamist eemaldatakse surnud juuremugulad ja eelmise aasta varrejäänused. Paljuvarreliste taimede paljundamisel eemaldadatkse esmalt käsitsi ühevarrelised osad. Arvestada tuleb, et igale osale eraldi jääks osa juurekaelast koos 1...2 pungaga ja vähemalt üks juuremugul. Vajadusel jäetakse jagatavale osale mitu juuremugulat, jagades jälgida, et ei tekiks suuri haavu, vajadusel tuleb need üle lõigata terava noaga. Lõikamisel tuleb jälgida, et pung jääks juurekaela tüki keskele. Lõigatud pinnal tuleb lasta kuivada üks ööpäev enne säilima panekut või enne istutamist.

Juuremugula jagamise teel saab paljundada näiteks: aed-daalia, sõrmkäpp, kanakoole

3.Erinevate kasvukohtade taimestamine

·     Päikeseline, kuiv ja toitainetevaene, kivine muld

kukehari Sedum, kassisaba Veronica spicata, karukell Pulsatilla, kuldjuur Rhodiola, mägisibul Sempervivum

·     poolvarjuline, toitaineterikas, raske lõimisega muld

maikelluke Convallaria majalis, hosta Hosta, tiarell Tiarella, lursslill Cimicifuga simplex, kurereha Geranium

·     varjuline, happeline turvasmuld

puksrohi Pachysandraterminalis, sasik Leptinella cass, kukits Cornus suecica, väike igihali Vinca minor, jaapani priimula Primula japonica

Pildid sain

https://taimed.wordpress.com/lilled-pusikud/mailased/https://www.hingepeegel.ee/alternatiivravi/ravimtaimed-vasimuse-vastu/10/http://nagi.ee/photos/anneuibo/4536985http://www.rohelineaed.ee/index.php?page=224http://www.eliseaed.ee/?id=1153&product_id=1745&product_cat_id=56http://www.nzpcn.org.nz/flora_details.aspx?ID=563http://www.looduskalender.ee/n/node/596http://www.hortes.ee/shop/vaike-igihali/https://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=104

LISAÜLESANNE

Hosta, helmikpööris ja tiarelliga ühte peenrasse sobivad väga hästi

koerahammas Erythronium, siniliilia Scilla, tulp Tulip, nartsiss Narcissus

Kasutatud kirjandus

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=113

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=116

http://ak.rapina.ee/katrinu/sibullill/

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=140

http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/

https://taimenimed.ut.ee/