Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus
Kõrreliste hulka kuuluvad
ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad, kuiva
kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse
kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised(piiphein), lõikheinalised (nt tarn),hundinuialised (nt hundinui). Need
täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.
Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas.
Enamasti vajavad nad täispäikeselist kasvukohta.
Varjulises või poolvarjulises kohas kaotavad
nad oma iseloomuliku tiheda kasvukuju
ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskes mullas. Rammusas
mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik
vohama. Kõrrelised võivad
väga hästi kasvada ka veekogu ääres.
Sellised on näitseks soohein ja siidipöörised.
Kõrrelised on mitmeaastased ja
üheaastased rohttaimed. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka
kolmekandilised. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme
kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid põõsaid. Kõrreliste hulgas esineb ka
võsundilise haabitusega liike, näiteks päideroog.
Lehed paiknevad kõrrelistel vahelduvalt ning
koosnevad lehelabast ja tupest.
Õied on koondunud tähkadeks või pööristeks. Õied on tavaliselt väikesed ja silmapaistmatud.
Joonis
1. Hulgaõieline tähk. Suur värihein Briza maxima
Joonis
2. Hulgaõieline pööris. Jänesesaba Langus ovatus
Kõrrelisi
kasutatakse aias istutusaladel, suvelillepeenardes, veekogude
ääres ja taimekastides.
Nad on armastatud taimed, sest neid on
nii kuivadele kui niisketele kasvukohtadele, happelistele ja lubjalistele
muldadele, varjulisse ja päikesepaistelistesse kasvukohtadele ja nad on
efektsed nii suvel kui talvel.
Kõrreliste paljundamine
Ilukõrrelisi
paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid
taimi.
Vegetatiivne paljundamine
Mõningad
kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikud ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt
lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruhein ja lubikas.
Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta
iga kahe või kolme
aasta järel. Kevadel ja suve esimesel
poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Varakevadine
jagamise aeg on sobivam, sest
sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve
jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või
juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine lihtne võimalus paljundamiseks.
Jagamiseks
kaevatakse taim üles ja jagatakse
väiksemateks osadeks käte abil.
Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning lehti. Jagatud
taimed võib kohe kasvukohale istutada. Jagamiseks valitakse pilves ilmaga päev.
Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate
kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks siidpööris
ja sinihelmikas), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel
taimedel ei esine.
Generatiivne paljundamine
Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja
juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohi ja
kaerand. Paljude stepirohtude külvid
tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad
paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Seemnete külvamisel tasuks arvestada ka
sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed
idaneda kaua.
Seemnetega paljundatakse peale
mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks itaalia
kukeleib ja jänesesaba.
Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel,
mais juunis avamaale, kasvukohale või taimede ettekasvatamiseks kasvuhoonesse
külvikasti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse
kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade
möödumist.
Joonis
3. Üheaastane kõrreline, Lakkoder Hordeum jubatum
Joonis 4. Mitmeaastane
kõrreline, Väike hundinui Typha minima
Pildid sain:
